Waldorfpedagoogika

WALDORFPEDAGOOGIKAST

Waldorfpedagoogika rajaneb antroposoofilisel maailmakäsitlusel, mille rajas austria filosoof ja haridusuuendaja Rudolf Steiner (1861-1925). Steineri ampluaa oli väga lai, lisaks huvile hariduse vastu oli ta õpetaja, kirjandusteadlane, kunstnik, sotsiaalne mõtleja ning tema panus on olnud oluline mitmetel elualadel, näiteks meditsiinis (antroposoofiline meditsiin), ravipedagogikas, kunstis (orgaaniline arhitektuur, eurütmia, kõnekujundus jt.), samuti põllumajanduses (biodünaamiline maaviljelus) jne.

Steinerpedagoogika lähtekohaks on terviklik ehk holistiline inimkäsitlus ning see hõlmab endas nii keha, hinge kui ka vaimu arengut. Waldorfpedagoogika rõhutab lasteaias nii eakohast arengut kui ka iga inimese individuaalsust.

Waldorflasteaedades peetakse väga oluliseks kasvukeskkonda, seda nii ümbritsevate inimeste, tegevuste kui ka ruumi näol. Rühmaruumide sisekujundus (värvitoonid, ruumi jaotus, valitud materjalid jne.) ei ole juhuslik vaid on tihendalt seotud waldorfpedagoogiliste põhimõtetega. Lasteaias kasutatavad mänguasjad on reeglina looduslikest materjalidest, paljud valminud käsitööna, ning on nn. funktsioonivabad – tähenduse saavad nad laste fantaasiast lähtuvalt, see võib igas mängus olla erinev ning kätkeb endas lõputuid variatsioone.

Lasteaias pannakse rõhku loomingule ja loovuse arengule läbi erinevate kunstivormide – muusika, maalimine, joonistamine, voolimine, meisterdamine jt. Muusika läbib meie lasteaia igapäevaseid tegevusi, mitte ei koondu ühte nn „muusikatundi“. Laul tähistab üleminekuid ühelt tegevuselt teisele, suigutab lapsi unne, kutsub neid koristama ning kuulutab söögiaja algust. Laulud ja sõrmesalmid on seotud ka lasteaia rütmidega – igal aastaajal, pühal, tähtpäeval ning tegevusel on oma.