Waldorfpedagoogika   Lugemist   Kirjandus  

Lugemist viimati lisatud 20.02.2023 :  
Sügavamate arenguvajaduste mõistmine.epub
Adam Blanning

Akvarellvärvidega maalimine waldorflasteaias


Birgit Kolz

Akvarellvärvidega maalimisega antakse lastele võimalus sukelduda süvitsi värvide olemusse.
Suuremal osal lastest on suur rõõm värvidega tutvumisest, nende muutmisest ja segamisest.
Nad armastavad värve väiksest peale ja värvid mõjutavad nende emotsioone: ühte värvi peavad nad kosutavaks, teise tõrjuvad kõrvale.
Suuremal osal lastest on juba väiksest peast oma lemmikvärv. Sageli eelistatakse isegi toite vastavalt nende värvile või keeldutakse nendest.

R. Steiner viitas sellele, et värvid mõjutavad inimese, lapse hinge: me tajume maastikku talvel hoopis teistmoodi kui suvel, kui lisandunud on jälle roheline.
Üldiselt tajume me värve seoses esemetega, me ei koge värve kui midagi iseseisvat.
Akvarellvärvidega maalides saavad lapsed vahetult tunnetada värvide olemust ja punase või sinise või kollase erinevaid omadusi.
Värvide vedela ja voolava omaduse tõttu on maalija intensiivselt haaratud pideval muunduvast värvielamusest, maalimine kui protsess ergutab elavalt tema sisemist aktiivsust.
Akvarellidega maalimine pakub laste fantaasiajõududele väga tõhusat ja harmoniseerivat kujundamisvõimalust ja intensiivseid värvielamusi.


Kuidas lapsed vesivärvidega maalivad

Kui lapsed saavad selleks võimaluse, hakkavad nad maalimisega alustamisest peale, või kui on tehnikaga juba tutvunud, otsima värviharmooniat, ilma et täiskasvanud neid selleks suunaksid.


Juba 2-3-aastane laps oskab pintsli ja värvidega ümber käia. Ta maalib esialgu heameelega vaid ühe värviga ja jaotab värvi laikudena üle terve lehe.
Kui kasutusele võetakse teised värvid, maalitakse nendega tavaliselt esimene üle.
Siin on meie, kasvatajate, ülesandeks laste tegevust tähelepanelikult jälgida ja toimuv katkestada, enne kui värvide mitmekordse ülemaalimise tulemusena tekib tume nüanssideta värvipind ja see ei tekita intensiivset meelelist muljet.
Esiplaanil on maalimine kui toiming, laps maalib vabast liikumisest. Ta on seejuures toimekas ja heatujuline.


3-4-aastased vaatavad värvide peale juba tähelepanelikumalt ja hakkavad ettevaatlikult paigutama ühte värvi teise kõrvale ja jälgivad tähelepanelikult värvidega toimuvat, kui värvid üksteise sisse jooksevad, kohtuvad.
Nüüd on paras aeg tutvustada neile tehnikat ja jagada soovitusi: pintsel peseb oma jalgu, kraabib need puhtaks, kuivatab neid, siis ütleb ta tere sinisele, tule minuga jalutama...


4-5-aastased pühenduvad intensiivsemalt üksikule värvile, vaatavad täpselt, mida see teeb, kuidas käitub teiste värvidega.
Nad reageerivad värvijooksule ja kõigele, mis maalipaberil toimub.
Üsna intensiivselt jälgivad nad ka veeklaasis toimuvaid protsesse ja teevad oma tähelepanekud vaimustusega kõigile ümbruses viibijaile teatavaks.
Nad kommenteerivad innukalt oma maalimist: Vau, vaadake ometi, mis punane seal teeb! Appi, sinine jookseb kollasesse sisse! etc.


6-aastastel on tihti juba selge ettekujutus sellest, mida nad maalida tahavad.
Nad püüavad näit. luua teatud värvisegusid, seejures on mõnikord veeklaasis olev segu tähtsam kui paberil.
Oma fantaasiaga jälgivad nad, missugused kujundid maalimisel tekivad ja näevad seal siis ühte või teist.
Nad proovivad mõnikord kujutada ka mustreid või midagi esemekujulist, millest ei kujune aga vedela värvi ja märja paberi tõttu kindlaid vorme.
Lapsed loobuvad sageli maalides oma esialgsestplaanist ja avastavad oma fantaasiaga midagi hoopis teistsugust ja järgivad seda edasi.
On tore vaadata, missuguse sisemise aktiivsuse ja erksusega nad paberile tekkivat jälgivad ja kuidas nad on valmis loobuma esialgselt kavandatud ettekujutusest.
Kooliküps laps püüab siiski tingimata kujutada midagi esemetaolist ja hoida hoolega kontrolli värvidega toimuva üle.
Sellest võimest haarab kinni õpetaja, kui ta jutustab lastele lühikesi lugusid värvidet ja annab nende baasil maalimisülesandeid.
Sündinud teoseid vaadeldakse hiljem koos kogu klassiga ja räägitakse nendest.
Lasteaias võib märgata, et lastel kaob juba piltide vastu huvi, niipea kui need on valmis saanud. Nad lähevad kohe mängima ja ei pööra tavaliselt oma piltidele, mis on kuivamiseks laiali laotatud,enam tähelepanu.


Ettevalmistused akvarellidega maalimiseks lasteaias

Ettevalmistused võtavad küllalt aega ja lapsed kaasatakse sinna.
Ruum ja materjalid seatakse kindlas järjekorras ja juba sele ajal tekib tegus meeleolu. Üsna otsustavad on seejuures täiskasvanu töised žestid. Tema hoolikas ümberkäimine maalimistarvetega võimaldab lastel kogeda hoolikust ja ettevaatust ja need võetakse ka laste poolt omaks.
Tähtis on toimetuste kindel järjekord, nii saab sellest kujuneda hea harjumus ja lapsed saavad igal ajal iseseisvalt kaasa aidata, sest nad tunnevad hästi järjekorda.


Enamuses lasteaedases sisustatakse vaba mängu aeg maalimisega

  1. Maalimishommikul lükatakse kõigepealt lauad kokku, nii et mõned lapsed saavad maalida koos.
  2. Laudadele asetatakse pestav vahariie ja võimalusel kinnitatakse see klambritega.
  3. Nüüd niisutatakse maalimispaberid, need kas asetatakse vanni või kastetakse korraks vette ja laotakse maalimislauale üksteise peale virna. Kõige peale asetatakse veel üks maalimislaud, et nad ära ei kuivaks. Nii märguvad nad hästi läbi.
  4. Järgmisena täidetakse veeklaasid, võimalikult poolenisti, et säästa pintslite puust varsi. Iga laua kohta tuleb üks veeklaas, üks pintsel ja üks švamm või pintslilapp.
  5. Nüüd segatakse väikses kannukeses värvid. Kui eelmisest korrast on värvi üle jäänud, segatakse see sinna sisse.
    Värve võib veidi segada, näiteks sidrunikollasele võib lisada veidi kuldkollast, et tekiks soe kollane toon, helepunasele karmiinpunast, ultramariinsinisele veidi sügavsinist. Värvid on kõrge kontsentratsiooniga ja seetõttu tuleb neid säästlikult kasutada, neid tuleb hästi lahjendada. Tuleb lisada natukesehaaval vett, siis värvitooni paberil testida, kuni tulemus on piisavalt hea.
  6. Siis valatakse värvid laste värviklaasidesse, igal lapsel on oma 3 isiklikku klaasi, kaks last võivad kasutada neid ka koos.
  7. Siis pannakse maalimislauad, švamm ja pliiats ettevalmistuslaual kasvatajale valmis.
  8. Nüüd asetatakse märg paber lauale ja silutakse švammiga siledaks, seejärel asetatakse need töökohtadele.
    Vahepeal on lapsed pannud endale ette põlled, varrukad üles käärinud ja võivad maalimisega alustada.
    Nad maalivad seistes ja sellepärast on neil distants ning parem ülevaade sellest, mis värvidega juhtub, nad hoiavad pintslit vabamalt ja ei puuduta varrukatega maalimislauda.
  9. Kui lapsed on pildiga valmis, kirjutab kasvataja pildi äärele nime ja kuupäeva, lapsed viivad selle ettevalmistatud kuivamiskohta, pesevad käed ja võivad minna mängima.
  10. Niipea kui üks koht on vabaks jäänud, täidetakse klaasid puhta veega, värvitopsid värvidega või neid puhastatakse, kui nad on määrdunud ja järgmine laps on järjekorras.
    Mõnes lasteaias on kombeks, et maalimispäeval ootavad lapsed teatud paigas oma järjekorda, teistes lähevad lapsed niikauaks mängima ning jätavad selle pooleli, kui on tekkinud vaba koht maalimiseks.
  11. Tavaliselt tekib maalides rahulik ja harmooniline meeleolu, kasvataja saab seda toetada, lauldes sobivat rahulikku laulu.
  12. Kui kõik lapsed on maalinud, tehakse maalitarbed puhtaks ja koristatakse ära, ka siin aitavad lapsed kaasa.
    Allesjäänud värvid võib kaanega suletavasse purki valada ja hoida järgmise korrani, parimal juhul külmkapis.
    Mõned värvid hakkavad peale teatud aega halvasti lõhnama, siis tuleb nad välja vahetada.
    Värvi- ja veeklaasid pestakse puhtaks, kuivatatakse ja pannakse ära, pintslid pestakse ja pannakse lebavasse asendisse kuivama, lapid või švammid pestakse puhtaks ja pannakse kuivama.
    Vahariie pühitakse puhtaks ja kuivaks ning lapitakse kokku või keeratakse rulli, et see kauem ilus seisaks.
    Järgmisel hommikul kogutakse kuivanud lehed kokku ja puhastatakse lauad, et kõik oleks järgmiseks maalimispäevaks puhas ja korras.

Mõnes lasteaias on tavaks, et kõik lapsed maalivad koos.
See toimub siis sageli päeva lõpus, nii et kõike saaks hästi ette valmistada.
See võimaldab ka täiskasvanutel koos lastega maalida ja olla neile eeskujuks.
Täiskasvanu maalib värvilisi meeleolusid ja loobub asjade maalimisest.


Tõlkinud: Maie Keek