Rubriigiarhiiv: Pedagoogika

Mis on eurütmia?

Eurütmia on liikumiskunst, millele pani aluse 1912 Rudolf Steiner. 1919 kui avati esimene waldorfkool Stuttgardtis oli eurütmia koheselt ka kooli öppekavas.

Eurütmiat nimetab R. Steiner hinge hügieeniks. Võimlemine ja sport – on keha hügieen, mis tagab, et inimene on oma füüsilises kehas osav ja tugev, oma keha jõududes haritud. Et puhastada, möjuda tervendavalt inimese hingeolemusele on vaja midagi lisaks. Inimese hingeelu on kolmeliikmeline, mis väljendab ennast mõtte-, tunde- ja tahteelus. Waldorfpedagoogika põhiülesanne on, et kool ja haridus arvestaks tervikuga ja suudaks kujundada ja tervendavalt möjuda köigile kolmele hingealale.

Eurütmiseerimine haarab kõiki kolme hingeliiget tugevalt ja ei ole näilisele lihtsusele vaatamata üldse mitte kerge. Seda kogevad kõik, kes esimest korda eurütmiaga tõsisemalt kokku puutuvad ja lastegi jaoks ei ole eurütmiatund kerge.

Eurütmia tähendab kreeka keeles ilus liikumine. Ilus inimene on harmooniline inimene. Inimene, kes valitseb kõiki oma hingealasid, inimene, kes ei kõigu antipaatia ja sümpaatia jõudude tuulte käes, ei jäta oma tahtejõuetuse pärast olulisi samme elus tegemata. Ilu päästab maailma, on öelnud Fjodor Dostojevski.

Inimene eurütmiseerib sisemiselt alati, kui ta kuulab kõnet või muusikat. Inimese seesmine olemus, liigub kaasa tajutud helidega, aga see jääb väliselt nähtamatuks, see surutakse meie seesmuses alla. Eurütmia kaudu tuuakse nähtavale see liikumine meie sees, mis kaasneb kuulamisega. Kuulamisele iseloomulik nähtamatu Iiikumiselement tehakse visuaalseksnähtavaks. Seepärast kõneldakse eurütmiast, kui nähtavast kõnest ja nähtavast muusikast. Eurütmia kaudu, üteb R. Steiner, õpivad inimesed õieti kuulama.

Häälikute-, helitoonide ja intervallide žestid, ei ole märgid ega viipekeel, vaid selle hääliku või helitooni objektiivne olemus. Sõna jõud, mis sisaldab endas erinevate häälikute jõude. Ravieurütmia on eraldi eurütmia arengusuund, mille abil ravitakse ja tervendatakse inimesi just häälikutes peituvate jõudude abil.

Tänapäeval vajavad inimesed tugevaid sisemisi jõude, et välises maailma virr-varris iseendaks jääda ja oma teel püsida. Väline postmodernistlik kultuur ei toeta inimest, traditsioonid on hääbumas. Eurütmia on kaasaaegne kunst, teadvushinge ajastu kunst, mille kaudu saab inimese minajõudu tugevdada.

Lastelt nõuab eurütmia suurt tähelepanu, kontsentreerumist ja ärkvelolekut. Geomeetrilised liikumiskujundid muutuvad vanuseastmete kasvades järjest keerulisemateks kombinatsioonideks, mis äratavad mõtteselgusele ja arendavad ruumi ja vormitaju. Selge ja vormiteadlik mõtteelu mõjub tundeelule puhastavait ja korrastavalt. Ega asjata ei olnud Platoni Akadeemia uksel silt: Ärgu astugu siit sisse inimene, kes ei tunne geomeetriat. Rütmiharjutused mõjuvad tugevdavalt tahteelule, siin on vajalik täpsus. Eurütmia kaudu õpitakse muusikat kuulama täpsemalt ja sügavamalt, läbi liikumise elatakse läbi duuri, molli kvaliteete, erinevate häälikute ja helitoonide, intervallide iseloomu – see kõik nüansseerib tundeelu. Hea pedagoogiline saavutus oleks juba see, kui uus põlvkond ei istuks A. Pärdi kontserdil sellepärast, et ta on maailmakuulus helilooja, vaid sellepärast, et need seda muusikat suudavad sisemiselt läbi elada ja armastada. Lastele on tähtis tunda ennast harmoonias ümbritseva maailmaga, selle rütmidega. Kooli oluline ülesanne on äratada üles laste parimat, mõjuda lapse mõtte-, tunde ja tahtejõududele puhastavalt ja tugevdavalt. Eurütmial on selle ülesande teenistuses, läbi ilu, läbi kunsti, läbi huumori.

Katrin Napp